Iseseisev töö IV

Seda kuulamislugu "Minu pere" saab kasutada inimeseõpetuses, kus on teemaks "Perekond". Seda saab kasutada loo kuulamise eesmärgil. Mina lisasin siia ülesandeks joonistada perekond selle loo järgi. Tavaliselt lasen ma kuulata lugu kõigepealt ilma tegevuseta. Kui nad juba joonistama hakkavad, lasen veel ühe korra lugu mängida. Viimane kord saavad nad kuulata sama lugu, kui joonistus on valmis, et vaadata, kas joonistus on samasugune, nagu kuuldud lugu. Muidugi annab selle loo järgi teha näidendit, ümberjutustust, koostada enda pere lugu jne.

Idee selleks sain ühest raamatust "Pere lood", autoriteks Getlin Luik ja Küllike Kütimets. See raamat on küll ettelugemise eesmärgil koostatud kuulamisülesannete jaoks, kuid mulle tundub, et kui lasta lastele lihtsalt heliklippi, siis nende kuulamine on rohkem koondatud. Kui õpetaja ette loeb, siis laps oma loomulikust huvist jälgib rohkem, kuidas ta seda teeb, kuulmata mõnikord lugu ennast. Kui ta vaatab videot, siis läheb suurem rõhk kindlasti vaatamiseks.

ISESEISEV TÖÖ III

Traditsioon ja innovatsioon hariduses

Eesti kool on teelahkmel, kus uutmoodi veel ei oska, aga vanaviisi ka enam ei saa. Meil on uuenduslikult mõtlevaid koolijuhte ja õpetajaid, kes on saanud aru hariduse muutmise vajadusest. Ometi on uut moodi töötavaid koole väga vähe (mõtlejaid ehk rohkem) ning sageli põrkuvad innovaatiliselt mõtlevad tublid rakukesed kõigepealt lastevanemate müüri vastu, kust peegeldub vastu vana kooli kuvand oma sirgete pingiridade, koolikella ja kaardikeppi hoidva range õpetaja ning mõistmatusega, miks muudatusi on vaja (Vinter 2014). Kõige keerulisemaks kujunebki välja olukord, kus tahaks hoida tradistsioone, kuid teha seda uues toimivas võtmes. Õpetajatöö ongi eelkõige lastega tegelemine neid kasvatades ja õpetades. Kuidas aga mingi õpetamisviis tulemusi annab, seda näeb eelkõige päevast päeva lastega koos tegutsev õpetaja. Seetõttu ongi hakatud mõtlema ja siiski juba ka tegutsema selles suunas, et õppetööd kohandada meid ümbritseva eluga ja ühiskonnaga. Igal põlvkonnal on oma ajastu ja on täiesti loomulik, et selles põlvkonnas toimub õpetamine vastavalt ajastuomastele väljakutsetele. Need mõned koolid, kes on hakanud uutmoodi asjale lähenema, on enamasti alles asutatud - vanematel puudub selle kooliga eelnev kokkupuude ja seda võetaksegi üsna loomulikult, et kui on uus kool, siis on ka uus lähenemine nii õpetamises kui ka koolielus. Nendel koolidel puudub aga traditsioon - see hakkab seal alles tekkima. Juba aastakümneid asutatud koolid on paratamatult tugevad läbi oma traditsioonide, kuid seetõttu ongi seal uuendusi nii õpetajate kui ka lastevanemate jaoks raske sisse viia. 

Järjest rohkem näeme siiski, et uuendused hakkavad tekkima koolidesse nii praeguse ajastu tehnoloogia valdkonnas kui ka seoste loomisel õppetöös. Õpetajate töö on praegu meeletult suur ja kindlasti väsitav. Kuid kui ükskord saab kaasaegne õpikäsitlus ühe kooli lahutamatuks osaks, siis on ka igal õpetajal põhjust oma töö üle rõõmu tunda ja vaev saab tasutud. Oluline on aga hetkel see, et ei juhtuks juba alustatud uuendusliku ja innovaatilise lähenemisega meie hariduses sama, kus tekitab innovatsiooni pigem muutust loov tegu kui uued sõnad ja mõtted, mis võetakse hetkeks teadmiseks, talletatakse infokandjatele ja seejärel unustatakse, et need siis peaaegu sajand hiljem justkui uuena avastada, nagu on juhtunud näiteks Johannes Käisi eelmise sajandi alguse ideedega (Vinter 2015).

Haridustehnoloogia - 2. kodutöö

AUTORIÕIGUS

1. Minu intellektuaalne omand on igasugune minu teostatud looming, mis on unikaalne ja millele on minul eriline õigus ehk autoriõigus.
2. Minu loodud teosed on kirjutatud ja avaldatud essee teemal "Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele", minu avaldatud fotod Vormsi saarest. Oma autoriõigust saan kaitsta lähtuvalt eelkõige autorikaitse seadusest. Saan oma loomingut kaitsta viisil, et minu nimi on teosel fikseeritud.
3. Avatud sisulitsents tähendab seda, et autoril ei ole kõik kasutamisõigused kaitstud, kuid samas ei ole need ka kasutusel ilma igasuguse piiranguta. Autor saab oma teosele määrata erinevaid sisulitsentse just selle järgi, kuidas ta soovib, et teised saaksid seda kasutada. Avatud sisulitsents võimaldab vabalt kasutada artikleid, pilte, heli- ja videoklippe, kuid sealjuures peab siiski viitama selle interneti leheküljele, kus on juba märge täpsele litsentsile.
4. Õppetöös kasutatakse väga palju erineva info otsimist internetiavarustest, kuid alati peab ka viitama info asukohale. Samuti koostab õppija ise erinevaid töid, mida  kajastab ta oma blogis või veel kusagil, kus võib olla teistel juurdepääs. Ka siis on mõistlik teada autoriõigusi, et oma loodud teoseid kaitsta kontrollides, et seda oleks reeglitekohaselt kasutatud.
5. Kõige lihtsamal tingimusel saab vabalt kasutada teoseid, mille autoriõigused on kaotanud oma kehtivuse. Kuid autorilt luba küsimata ja tasu maksmata saab kasutada avatud sisulitsentsiga teoseid siiski neile viidates.
6. Kõige lihtsam on haarata üsna tavapärasest koolielust näite. Tihti unustavad lapsed oma joonistusele või isegi teadmiste kontrollile nime taha kirjutada. Võtakski jälle joonistused, kus ei ole nime kirjutatud. Valin välja ühe väga kauni teose ja oletan, et see võib olla hoopis kellegi teise lapse oma, kes tavaliselt ilusaid joonistusi teeb. Sellega saab õpetada lastele kohusetunnet oma nime lisamise osas ka internetis avaldatud teosele. 

Haridustehnoloogia

1.      ISESEISEV TÖÖ

Kristiina Hermann EKL5KÕ

• Ootan sellelt kursuselt eelkõige tegevusi, mida saab edaspidi praktiliselt kasutada ka õpetaja erialal. Kindlasti on tudengeid, kes haridustehnoloogiaga rohkem kokku puutunud ja ka neid, kes vähem. Juba teadjamad tudengid saavad jagada oma mõtteid ja ideid julgustamaks neidki, kes veel on sellel teel, et üha enam kasutada oma erialas haridustehnoloogiat. Ootan iseendalt, et ma võimalikult palju suudan kursuse sisusse süveneda; et ma oskan ja julgen ka edaspidi kursusel saadud teadmisi erialaliselt rakendada.
•     Arvutit kasutan just nii palju, kui see vajalik on. Mida aeg edasi, seda rohkem on arvutit vaja kõikvõimalikes tegevustes. Minuga on pigem nii, et kuigi ma alguses hoian ennast eemal uutest ja võõrastest programmidest, siis olles mõne programmi selgeks saanud või midagi toredat teostanud, kasutan ma seda meeleldi. Nüüdseks on siiski minus endas paranenud see esialgne ettevaatlikus, uurin ja proovin juba meelsasti. Samas selline sunniviisiline arvuti kasutamine nii tööalaselt kui ka õpingutes tekitab paratamatult tunde, et ei tahaks üldse enam arvutiga tegeleda. Interneti kasutamine on muidugi kaasa toonud pigem eeliseid kui puudusi. Erialaliselt leiab õppetundidesse nii palju ideid ja materjale. Samuti õpingutes ei pea alati minema otsima raamatukokku, vaid saab kodus diivanil teinekord vajaliku mataerjali kokku. Ajaline võit on igal juhul. Kuid on olnud ka olukordi, kus millegi kindla jaoks vajalikku infot otsides ei leia üldse midagi või on valik nii suur, et peab hoolega lugema, milline info on ka kasutamiskõlbulik. Nutitelefonide kasutamise eelised on minu jaoks veel suurem ajavõit, kuid sealt on oluliselt raskem infot lugeda. Samuti on nutitelefonide ekraanid ülitundlikud, mille tõttu võib kaotada ühe lehekülje järgmisele. Vaieldamatult mugavad on muidugi äppid, kust vajaliku info koheselt ilma pikemat vaeva nägemata.
•      Haridustehnoloogiat sunnib õppima asjaolu, et õpetajana peame olema ju kursis kõige sellega, mis ühiskonnas valitseb. Paratamatult peame ühikonnas hakkama saamise ülesanded kaasama ka haridusse. Et aga julgemalt ja teadjamalt kaasata tehnoloogiat haridusse, ongi minu eesmärk saada selleks tuge käesolevast kursusest.
• Proovin võimalikult palju loengutest osa saada ja ülesanded põhjalikult täita, kindlasti mitte seda teha kiirustades mõttega, et tehtud saaks. Ülesanded täidan järgemööda, sest nii nagu lapsi õpetades, viib üks raskusaste järgmiseni ja kui sealt on mõni vahelüli puudu, on oluliselt raskem saavutada ülejärgmist ülesannet
• Eesmärkide saavutamiseks on vajalik koostöö õppejõuga, samuti kursusekaaslastega, usun, et ka õpilased, kellega läbi viia mõningaid harjutusi. Ideid selleks soovin ma saada kursuselt, kuid ka ise otsides erinevatest näidetest. Muidugi on vajalik arvuti olemasolu, õpilastega klassis harjutusi läbi viies peab olema sealgi selleks võimalus. Minul on võimalus oma õpilastega kasutada projektorit, sülearvuteid ning tahvelarvuteid.
• Oma eesmärgid olen saavutanud juhul, kui olen kõik ülesanded täitnud. See, kuidas olen ülesannetega hakkama saanud, näitab õppejõu tagasiside, kuid ka minu enda tunnetus. Viies läbi ülesandeid õpilastega, saab tagasiside nendelt ehk kuidas õpilane asjasse suhtus ja mida õpitud sai. Enese hindamises kasutan oma enda nägemust ülesannete täitmisel ning õppejõu tagasisidet, kuid ka kursusele seatud hindamiskriteeriumeid.

KLASSIJUHATAJA

Klassijuhataja töö esimeses kooliastmes ongi kõige mahukam ja tegevusterohkem. Klassijuhatajana tegelen ma kõige rohkem sõna otseses mõttes laste kasvatamisega, kuhu kuuluvad suhted, käitumine, murede kuulamine ja nõu andmine. Ja ühes väikeses kooliski tuleb sellega päris palju tegeleda.

Koostööst lapsevanematega võin ma rääkida ainult head. See eelis tuleneb kindlasti just väikese kooli omapärast. Kõigest kolme lapsevanemaga ei ole just raske asju ajada. Aga siiski olen ma siingi ühe edaspidiseks vajaliku õppetunni kätte saanud. Kui midagi on lapsevanemaga kokku lepitud, aga kokkulepet on rikutud, siis tuleb koheselt reageerida, mitte oodata. Näiteks kui laps läheb kahenädalasele reisile ja kokkuleppe kohaselt peab mõned asjad ise pärast järele õppima, kuid peale reisi selgub, et seda pole tehtud, siis ei saa loota sellele, et ehk jõuab ka õpetaja abiga vahele jäänud teemad järele õppida. Peab siiski koheselt selgitama välja põhjuse, miks on kokkulepe täitmata jäetud ning koos lapsevanemaga leidma lahenduse, et laps jälle järje peale saaks.
Paar murekohta, millega ma olen veel kokku puutund - kodused ülesanded tehakse laste eest ära. Kui ma seda märkasin, siis hakkasin ma väga hoolega kontrollima, et õpilastele oleksid kodused ülesanded arusaadavad. Aga isegi siis oli märgata, kuidas näiteks mõne plakati koostamisel laps isegi ei teadnud, kuidas ta plakati teostas.
Teine murekoht on minu jaoks see, et lapsed tulevad haigena kooli. Kui lapsel on nohu või köha või kõhuvalu, siis on tal ju halb olla ja muidugi ei suuda ta sellel koolipäeval vastu võtta mingeid uusi teadmisi ega ka tööd kaasa teha. Haige laps peaks siiski koju jääma.
Ja ikkagi ka väikeses koolis on tunda seda, et vanemate nõudmised on liiga kõrged.
Samas olen siiski saanud kõikidest nendest muredest lastevanematega rääkida ja nii mõnedki murekohad koos üle vaadata ning otsida viise, kuidas olukorda paremaks muuta.

Info jagaminegi laste ja lapsevanemate vahel on väikeses koolis kindlasti tunduvalt lihtsam. Vähemalt minul sellega muret pole siiani olnud. Ma muidugi olen ka selles osas väga hoolas, kuna pean isegi vajalikuks, et kõik oleks täpselt ja varakult teada.

Minu klassijuhataja tunnid koosnevadki eelkõige info jagamisest eesolevate sündmuste kohta ning vestlustest ja mängudest, mis puudutavad suhteid, tundeid ja viisakust.

TÖÖÕPETUS

Tööõpetuse praktikatundide teema tekkis seekord täielikult vastavalt vajadusele. Olümpiamängudele minekuks oli vaja maskott meisterdada, mis toimuski ühistööna ja seekord küll rohkem õpetaja eestvedamisel ja juhendamisel. Sealt edasi tekkis mul aga mõte, et lapsed ka ise rohkem sellest siiski osa saavad, lasta neil endal näiteks oma kodu maskott valmistada, milleks valiti muidugi kodus olevad lemmikloomad. Aga nad tõepoolest said ise kavandada, seejärel materjalid otsida ja võimalikult ise leida lahenduse oma maskoti teostamiseks. Lapsed on tegelikult väga leidlikud selliste tööde juures ja minul pole siin muud ülesannet kui ainult anda juhendeid erinevate materjalide ühendamise osas.

Meie laste olümpiamängude maskott

Olümpiamängude maskotte, kasutatud tunnis.

KUNST

Mulle meeldib anda kunsti tundi, kuna ka lastele meeldib see ülekõige. Me teeme kunsti, räägime kunstist ja kunstnikest, käime kunsti otsimas looduses või mujal. Seegi tund võib mõnikord muutuda tüütuks, kui tegevused on liiga ühekülgsed. Siis ongi vaja vahepeal tuua kunstitundi sisse muudki peale maalimise ja joonistamise. Kui lasta lastel võimalikult palju ise luua, siis on nii selgelt näha, kuidas mõni ärevam laps suudab kõik oma tunded pildi sisse panna ning need pildid tulevad tõesti põnevad. Samas on kunstis nii palju lõiminguid teiste ainetega, näiteks lasin ühel korral lastel just kunstitunni jaoks lugeda E. Niidu lugu "Suur maalritöö". See lugu on väga hea vahend selgitamaks seda, miks maalides või joonistades ei saa jääda ükski koht paberil tühjaks. Hindamisel on aga kunst hetkel minu jaoks üks tundlikumaid õppeaineid. Kunsti on raske hinnata, siin peavad olema kõik hindamiskriteeriumid väga täpselt paigas. Selle aine juures on minu arvates küll kõige õigem kujundlik hindamine.

Kasutatud slaidiesitlus "Kuu ja kuuepennine"

Veel üks tähelepanek, mida ma olen tehnikaid õpetades täheldanud, on see, et esimeses kooliastmes peab küll ühte tehnikat vähemalt kaks korda läbi tegema. Alles seejärel kinnistub neil uue tehnika omandamine.